Sünnitus


Öeldakse, et sünnitus on üks intiimsemaid kogemusi naise elus. Kui Sa valmistad oma meeled ja keha sünnituseks ette, siis on see positiivne kogemus nii Sulle, kui Sinu lapsele. Hea ettevalmistus võimaldab Sul isegi veidi sünnituse kulgu mõjutada.

Sünnituse algus

Esimeseks peatse sünnituse tundemärgiks on vereseguse limakorgi eraldumine, mis võib juhtuda, kuni paar nädalat enne sünnituse algust. Sünnitus algab emaka kokkutõmmete või lootevete puhkemisega.

Sünnitusvalu

Sünnitusvalu on teadaolevalt ainus “hea” ja mõtestatud valu – selle tulemuseks on uue ilmakodaniku sünd. Valu tugevus ja ulatus on väga individuaalsed. Võid tunda valu alaseljas, alakõhus, alaseljas ja sünnituse väljutusperioodil ka tupes ning lahklihapiirkonnas. Valuga toimetulekuks toodab organism endorfiine, mis on valuvaigistava toimega. Mida vähem hirmu Sa sünnituse ees tunned, seda enam toodab organism ka endorfiine. Seetõttu on väga oluline ennast sünnituseks vaimselt ette valmistada.

Millal pöörduda sünnitushaiglasse?

  • Kui emaka kokkutõmbed on regulaarsed, valulikud ja umbes viieminutise intervalliga
  • Kui puhkevad looteveed ja 8 tunni jooksul pole emaka kokkutõmbed alanud
  • Koheselt, kui sünnitustegevus algab

Millised on ohumärgid?

Pöördu viivitamatult haiglasse, kui:

  • Sul on verejooks või vereklombid tupest
  • Sa ei tunneta looteliigutusi või need on nõrgad
  • puhkenud looteveed on pruunid või rohelised
  • sünnituse tundemärgid ilmnevad kolm või enam nädalat enne sünnituse arvestuslikku tähtaega

Sünnituse kulg

Sünnituse võib tinglikult jagada kolmeks perioodiks:

  • avanemisperiood;
  • väljutusperiood ning
  • platsentaarperiood.

Avanemisperiood

Avanemisperiood jaguneb passiivseks ja aktiivseks staadiumiks.

Passiivne staadium algab emaka regulaarsete kokkutõmmetega ning kestab orienteeruvalt 8-12 tundi. Alguses on emaka kokkutõmbed nõrgemad ega sega igapäevaseid toimetusi. Emakakael lüheneb, lameneb ning avaneb 4 sentimeetri ulatuses. Võib esineda limast voolust.

Aktiivse staadiumi kätte jõuedes muutuvad emaka kokkutõmbed sagedasemaks ja tugevamaks. Avanemisperioodi lõpuks võib valusate kontraktsioonide vahe lüheneda 2-3 minutini. Kokkutõmbed kestavad ligikaudu 40-50 sekundit.

Arst või ämmaemand hindab enamasti esimese asjana sünnituse kulgu. Selleks hinnatakse emakakaela avanemist tupekaudsel vaatluse abil. Emakakael avaneb ligikaudu 1 sentimeeter tunnis, kuni on täielikult avanenud. Läbivaatlusel hinnatakse katsudes emakakaela, lootevete olemasolu ning lapse asendit.

Lapse seisundi hindamiseks kuulab ämmaemand kogu sünnituse vältel lapse südamelööke. Kardiotokograafia võimaldab samaaegselt hinnata nii lapse südame tööd kui emaka kokkutõmbeid. Kui monitooringu tulemused näitavad lapse head seisundit, siis korratakse uuringut mõnetunniste vahedega.

Väljutusperiood

Väljutusperioodi alguseks on emakakael täisavatud (ligikaudu 10 cm). Lapse pea liigub sünnituskanalis tasapisi edasi ning tupeavauseni jõudes tekib instinktiivne soov lapse liikumise kiirendamiseks kaasa pressida. Selle perioodi tuhusid nimetatakse pressideks ehk väitusteks. Laps liigub sünnituskanalis enamasti mitu tundi. Sel perioodil viibib ämmaemand pidevalt Sinu juures. Väljutusperiood lõpeb lapse sünniga.

Platsentaar- e. päramiste periood

Pärast sünnitust irdub platsenda emakaseina küljest. Ligikaudu poole tunni jooksul pärast lapse sündi tunned uusi emaka kokkutõmbeid, mis on vajalikud platsenta väljutamiseks. Samal ajal võtab terve vastsündinu ema rinnal juba oma esimese eine – Sa imetad oma last esimest korda. Pärast seda laps kaalutakse ja mõõdetakse.