Sünnitus on väga isiklik kogemus, kuid ettevalmistus aitab paremini mõista, mis kehaga toimub ja millal abi küsida. Hea ettevalmistus ei tähenda, et kõike saab ette kontrollida, vaid et tunned ära sünnituse alguse, ohumärgid ja oma võimalused sünnituse ajal.
Sünnituse lähenemisele võivad viidata limakorgi eraldumine, menstruatsioonivalu meenutav pakitsus, alaseljasurve, vooluse muutus või harjutuskokkutõmmete sagenemine. Sünnitus algab enamasti regulaarsete emaka kokkutõmmetega või lootevete puhkemisega.
Kui valmistud sünnitusmajja minema, vaata ka praktilist nimekirja lehelt mida sünnitama kaasa võtta. Sünnitusjärgseks ajaks loe lisaks imetamise alustamise kohta. Raseduse lõpunädalate kohta vaata 38. rasedusnädala, 39. rasedusnädala ja 40. rasedusnädala ülevaateid.
Sünnitusvalu on eesmärgipärane valu: emakas teeb tööd, emakakael avaneb ja beebi liigub sünnitusteedes edasi. Valu tugevus, asukoht ja taluvus on väga individuaalsed. Valu võib olla alakõhus, alaseljas, vaagnas, tupes või lahklihapiirkonnas.
Valuga toimetulekut võivad toetada hingamine, liikumine, asendite vahetamine, soe dušš või vann, massaaž, tugiisiku kohalolu ja vajadusel meditsiiniline valuvaigistus. Hirm ja pinges keha võivad valu raskemaks muuta, seega tasub juba enne sünnitust uurida, millised võimalused sinu sünnitusmajas olemas on.
Järgi alati oma sünnitusmaja ja ämmaemanda juhiseid, eriti kui rasedus on riskirasedus või sul on varasemaid sünnituskogemusi, mis vajavad eraldi plaani.
Pöördu viivitamatult sünnitusosakonda või kutsu abi, kui märkad mõnda järgmistest tunnustest:
Sünnituse võib tinglikult jagada kolmeks perioodiks:
Avanemisperiood algab regulaarsete kokkutõmmetega ja lõpeb siis, kui emakakael on täielikult avanenud. Alguses võivad kokkutõmbed olla nõrgemad ja harvemad, hiljem muutuvad need tugevamaks, pikemaks ja sagedasemaks.
Ämmaemand või arst hindab sünnituse edenemist emakakaela avatuse, lootevete, beebi asendi ja beebi südamelöökide põhjal. Vajadusel kasutatakse kardiotokograafiat ehk KTG-d, mis registreerib loote südamelööke ja emaka kokkutõmbeid.
Väljutusperiood algab siis, kui emakakael on täielikult avanenud, ligikaudu 10 cm. Beebi pea liigub sünnitusteedes allapoole ja tekib tugev pressimise tunne. Selle perioodi tuhusid nimetatakse pressideks ehk väitusteks.
Ämmaemand juhendab pressimist ja asendeid ning jälgib beebi seisundit. Väljutusperiood lõpeb lapse sünniga.
Pärast lapse sündi irdub platsenta emakaseina küljest ja väljub. Tavaliselt toimub see lühikese aja jooksul pärast sündi. Samal ajal hinnatakse ema veritsust ja emaka kokkutõmbumist.
Kui ema ja lapse seisund lubab, asetatakse vastsündinu nahk-naha kontaktiks ema rinnale ning algab esimene tutvumine ja sageli ka esimene imetamiskatse. Seejärel laps kaalutakse, mõõdetakse ja tehakse vajalikud esmased toimingud.
Limakork – emakakaela sulgev limane eritis, mis võib raseduse lõpus väljuda korraga või tükkhaaval.
Lootevesi – vedelik, milles beebi emakas kasvab. Lootevee puhkemise või lekkimise kahtluse korral võta ühendust sünnitusosakonnaga.
KTG ehk kardiotokograafia – uuring, mis registreerib loote südamelööke ja emaka kokkutõmbeid.
Platsentaarperiood – sünnituse kolmas periood, mille jooksul väljub platsenta ehk päramised.
Võta sünnitusmajaga ühendust, kui kokkutõmbed on regulaarsed ja valulikud, looteveed puhkevad, tekib veritsus või beebi liigutused vähenevad. Täpne juhis sõltub sinu rasedusest ja sünnitusmaja soovitustest.
Limakorgi eraldumine võib viidata sünnituse lähenemisele, kuid sünnitus ei pruugi kohe alata. See võib juhtuda päevi või isegi nädalaid enne regulaarseid kokkutõmbeid.
Pane tähele vee värvust, lõhna ja kellaaega ning võta ühendust sünnitusosakonnaga. Kui vesi on rohekas, pruunikas, verine või beebi liigutused vähenevad, küsi abi kohe.
Ohumärgid on tugev veritsus, vereklombid, loote liigutuste vähenemine või kadumine, rohekas või pruunikas lootevesi, tugev halb enesetunne või sünnituse tunnused oluliselt enne tähtaega.
Avasta populaarsed poiste ja tüdrukute nimed Eestis koos tähenduste ja päritoluga.
Vaata nimesid →