Beebi on sünniks valmis ja ootab sobivat hetke. Sünnikaal on tavaliselt umbes 2500-4000 grammi ning pikkus ligikaudu 47-53 cm, kuid normaalne vahemik on lai. Tõenäoliselt ootad juba kannatamatult aega, mil saad oma beebit kätel hoida.
40. nädal järgneb 39. rasedusnädalale ja lõpetab III trimestri raseduskalendri. Kui soovid tähtaja uuesti üle kontrollida, kasuta raseduskalkulaatorit.
Sinu keha on sünnituseks valmis. Sünnituse lähenemisele võivad viidata menstruatsioonivalu meenutavad tunded, alaseljasurve, vooluse suurenemine, limakorgi eraldumine või kokkutõmmete tugevnemine.
Sünnitus ei pruugi alata täpselt arvestuslikul tähtajal. Ainult osa beebidest sünnib määratud kuupäeval, seega ei tähenda tähtaja ületamine automaatselt probleemi. Oluline on jälgida beebi liigutusi ja hoida ühendust oma ämmaemanda või arstiga.
41.-42. rasedusnädalal muutub jälgimine tavaliselt tihedamaks. Kui seni jälgis rasedust peamiselt ämmaemand, võib alates 41. nädalast lisanduda naistearsti jälgimine. Visiitidel hinnatakse ema enesetunnet, vererõhku, loote liigutusi ja beebi seisundit.
Loote seisundi hindamiseks võidakse teha kardiotokograafia ehk KTG. Vajadusel hinnatakse ultraheliuuringuga loote oletatavat massi ja lootevee hulka ning doppleruuringuga verevoolu nabaväädi veresoontes.
Kui beebi ei ole pärast tähtaega veel sündinud, arutatakse sünnituse esilekutsumist sinu tervise, beebi seisundi ja kohalike ravijuhiste järgi. Mõnel juhul valmistatakse emakakaela ette ja sünnitus kutsutakse esile sünnieelses osakonnas.
40. rasedusnädalal on beebi sünniks valmis. Sünnikaal on sageli umbes 2500-4000 grammi ja pikkus ligikaudu 47-53 cm, kuid iga beebi on erinev.
Ei, ainult osa beebidest sünnib täpselt arvestuslikul tähtajal. Kui enesetunne on hea ja beebi liigutused tavapärased, jätkub jälgimine ämmaemanda või arsti juhiste järgi.
Raseduse lõpus sõltub jälgimine sinu tervisest, beebi seisundist ja kohaliku ravimeeskonna juhistest. Sageli muutub jälgimine 41. nädalast tihedamaks ning sünnituse esilekutsumist arutatakse enne 42. nädalat.
Tavaliselt hinnatakse loote enesetunnet KTG, ultraheli või muude uuringutega ning jälgitakse lootevee hulka ja beebi liigutusi. Vajadusel planeeritakse emakakaela ettevalmistus või sünnituse esilekutsumine.