Loode on umbes 12-16 cm pikk ning kaalub 80-100 grammi. Ta on vahel aktiivne ja siis jälle magab. Käte ja jalgade liigutused muutuvad nüüd jõulisemaks ning koordineeritumaks.
Laps imeb aeg-ajalt pöialt ning see võib olla näha ka ultraheliuuringu käigus. Miniatuursed küüned on välja arenenud ja beebi oskab pead pöörata. Alates 16. rasedusnädalast mõõdetakse emakapõhja kõrgust, mis võimaldab kaudselt hinnata loote kasvu. Fetoskoobi abil on võimalik kuulata beebi südamelööke.
16. nädal jätkab 15. rasedusnädalal alanud II trimestri arengut. Edasi loe 17. rasedusnädala kohta või vaata II trimestri ülevaadet.
Võid tunda beebi esimesi liigutusi. Need võivad tunduda nagu väikesed mullikesed kõhus. Samuti võid tunda kõhupiirkonnas torkivat valu, mis on sageli seotud emaka ja sidemete venimisega.
Emotsionaalsest pingest ja stressist tingitud peavalusid võib esineda sagedamini. Suurenenud progesterooni ehk gestageeni hulk võib aeglustada soolestiku tööd, sest see lõdvestab seedetrakti. Soolestiku normaalset talitlust mõjutab ka kasvava emaka surve.
Progesteroon ehk gestageen on naissuguhormoon, mida toodavad munasarjad ja raseduse ajal ka platsenta. Raseduse ajal aitab progesteroon säilitada rasedust, toetab rindade muutusi ning lõdvestab veresooni ja seedetrakti, mis võib soodustada vererõhu langust, kõrvetisi ja kõhukinnisust.
16. rasedusnädalal on loode umbes 12-16 cm pikk ja kaalub 80-100 grammi. Käte ja jalgade liigutused muutuvad jõulisemaks ja koordineeritumaks ning loode võib pöialt imeda.
Jah, mõned naised tunnevad 16. rasedusnädalal esimesi liigutusi, mis võivad meenutada mullitamist kõhus. Esmasünnitajatel võivad liigutused tuntavaks muutuda ka hiljem.
Teine põhjalikum ultraheliuuring planeeritakse tavaliselt 19.-21. rasedusnädala paiku. Seal hinnatakse loote arengut, lootevee hulka ja platsenta asukohta.
Kõhupiirkonna torkiv tunne võib olla seotud emaka ja sidemete venimisega. Progesteroon ning kasvava emaka surve võivad aeglustada soolestiku tööd ja soodustada kõhukinnisust.