Imetamine algab sageli juba sünnitustoas. Kui ema ja lapse seisund lubab, asetatakse vastsündinu ema rinnale nahk naha vastas ning esimest imetamist toetatakse võimalikult vara, tavaliselt esimese elutunni jooksul. See aitab beebil rahuneda, hoida kehatemperatuuri ja otsida rinda loomulike reflekside abil.
Esimestel päevadel ei pea rindades olema palju piima. Beebi saab ternespiima ehk esimest rinnapiima, mida tekib küll vähe, kuid mis on vastsündinule väga väärtuslik. Ternespiim on kontsentreeritud, kergesti seeditav ning toetab lapse immuunsüsteemi ja seedimise käivitumist.
Terviseorganisatsioonid soovitavad võimalusel toita last ainult rinnapiimaga umbes esimese kuue elukuu jooksul. Seejärel võib imetamist jätkata koos lisatoiduga kuni 2. eluaastani või kauem, kui see sobib emale ja lapsele.
Kui valmistud sünnitusjärgseks ajaks, vaata ka haiglakoti nimekirja ja sünnituse ülevaadet. Pärast sündi saad jälgida beebi täpset vanust ja lähimaid verstaposte beebi vanuse kalkulaatoriga. Raseduse lõpus tasub ämmaemandalt või perekoolist küsida, millist imetamisabi sinu sünnitusmajas ja kodukohas pakutakse.
Õige imemisvõtte korral ei ime beebi ainult nibu, vaid haarab suhu ka osa areoolist ehk nibu ümbritsevast tumedamast alast. Beebi keha on pööratud ema poole, pea ja keha on ühel joonel ning lõug toetub rinnale. Suu peaks olema laialt avatud ja huuled väljapoole pöördunud.
Imetamise ajal peaksid neelamisliigutused olema näha või kuulda. Imetamine võib esimestel päevadel olla emale ebamugav, kuid tugev valu, katkised või veritsevad rinnanibud, klõpsuvad hääled, beebi korduv rinnalt lahti laskmine või pärast imetamist lapikuks vajutatud nibu viitavad sageli sellele, et asend või haare vajab korrigeerimist.
Vastsündinu kõht on väike ja rinnapiim seedib kiiresti, seega vajab laps rinda sageli. Esimestel nädalatel on tavaline vähemalt 8-12 imetamiskorda ööpäevas. Mõnikord tahab beebi rinda lühikeste vahedega mitu korda järjest, eriti õhtuti. Seda nimetatakse kobartoitmiseks ja see võib aidata piima teket käivitada.
Imeta last näljamärkide järgi: beebi muutub rahutumaks, otsib rinda, pöörab pead, avab suud, toob käsi suu juurde või teeb imemisliigutusi. Nutmine on hilisem näljamärk ja siis võib rinna haaramine olla raskem. Kui beebi on väga unine, enneaegne või kaal langeb oodatust rohkem, võib olla vaja teda imetamiseks äratada ja koostada ämmaemanda või arstiga toitmisplaan.
Esimestel päevadel jälgitakse beebi enesetunnet, imemise tõhusust, märgade ja roojaga mähkmete arvu ning kaalu. On tavaline, et vastsündinu kaotab esimestel elupäevadel veidi kaalu, kuid kaalulangus ja hilisem kaaluiive peavad jääma turvalisse vahemikku.
Kõik on hästi, kui:
Küsi abi kohe, kui laps on loid, sööb harva, pissib vähe, tal on suu kuiv, naha või silmavalgete kollasus süveneb, kaal langeb edasi või imetamise ajal ei ole kuulda neelamist.
Piima kogus suureneb sageli 3.-5. päeval pärast sünnitust. Rinnad võivad tunduda rasked, kuumad, pinges või valulikud. Sagedane imetamine, hea haare ja vajaduse korral väikese koguse piima käsitsi või rinnapumbaga väljalüpsmine enne imetamist võivad aidata beebil rinda paremini haarata. Pärast imetamist võib jahe kompress vähendada turset ja ebamugavust.
Valulikud või katkised nibud vajavad enamasti haarde ja asendi ülevaatamist. Ära oota, kuni valu muutub väljakannatamatuks: ämmaemand, imetamisnõustaja või arst saab imetamist jälgida ja anda soovitusi, kuidas seda sujuvamaks muuta.
Rinnapõletikule ehk mastiidile võivad viidata kuum, valulik ja turses rind, punetav või tundlik ala rinnal, palavik, külmavärinad ning gripilaadne halb enesetunne. Sellisel juhul jätka võimaluse korral piima eemaldamist rinnast, kuid võta kiiresti ühendust ämmaemanda, perearsti, sünnitusosakonna või imetamisnõustajaga, eriti kui enesetunne halveneb või ei parane lühikese ajaga.
Imetamine on õpitav oskus nii emale kui ka lapsele. Abi küsimine ei tähenda läbikukkumist, vaid aitab probleeme varakult lahendada ja rinnaga toitmist jätkata nii kaua, kui see on sinu ja lapse jaoks sobiv.
Millal tasub otsida abi:
Ternespiim – esimene rinnapiim, mida tekib väikestes kogustes ja mis vastab vastsündinu esimeste elupäevade vajadustele.
Imemisvõte – viis, kuidas beebi rinna suhu haarab. Hea haare aitab piima kätte saada ja vähendab rinnanibude valulikkust.
Kobartoitmine – periood, mil beebi soovib rinda väga tihti ja lühikeste vahedega, sageli õhtuti.
Piimapais – rindade pingul, kuum ja valulik tunne piima koguse suurenemisel või rindade ebapiisaval tühjenemisel.
Mastiit – rinnapõletik, mis võib põhjustada rinnavalu, turset, palavikku ja gripilaadset halba enesetunnet.
Kui ema ja lapse seisund lubab, toetatakse esimest imetamist tavaliselt esimese elutunni jooksul. Nahk naha vastas olemine aitab beebil rahuneda, rinda otsida ja imemist alustada.
Esimestel nädalatel vajab vastsündinu rinda sageli, tavaliselt vähemalt 8-12 korda ööpäevas. Mõnel perioodil võib laps soovida rinda veel sagedamini, eriti õhtuti või kasvuspurtide ajal.
Heade märkide hulka kuuluvad sage imemine, kuuldav neelamine, rahunemine pärast imetamist, piisav märgade mähkmete arv ning sobiv kaaluiive. Kui laps on loid, pissib vähe, kaal langeb edasi või imemine on valulik ja ebatõhus, küsi abi.
Ebamugavus esimestel päevadel on sage, kuid tugev valu, katkised või veritsevad rinnanibud ja pärast imetamist lapikuks vajutatud nibu viitavad sageli ebaõigele haardele. Abi tasub küsida varakult.
Küsi abi, kui laps ei haara rinda, imetamine on väga valus, lapsel on märgi mähkmeid vähe, kaal ei tõuse, rind on kuum ja valulik, tekib palavik või gripilaadne halb enesetunne.
